Väikelapse sotsiaalsus

Varajane lapsepõlv on inimese elus kõige tähtsam periood. Kolme esimese eluaasta jooksul kujuneb baas kogu edaspidise elu sotsiaalsete suhete kvaliteedile.

Lasteaias käimine iseenesest lapse sotsiaalseid oskusi ei arenda ja liiga varajane sattumine ülearu suurde seltskonda võib sotsiaalsete oskuste arengut hoopis pärssida. Millised rühma kogemused võiksid aga lapsele soodsalt mõjuda? Kas mudilased peavad tõesti suutma ise enda eest seista, end kaitsta ning konfl iktegi lahendada? Millised on alla kolme aastaste sotsiaalsed oskused?

Raamat on kirjutatud väikelaste vanematele, pedagoogidele, kasvatajatele, üliõpilastele. Kõikidele nendele, keda huvitab sotsiaalsete oskuste kujundamine. Nende kaante vahel tõstatatud teemad peaksid käivitama ka
polii tilisi diskussioone, sest päevahoiu rahastamine lähtub riiklikest otsustest. Päevahoiu kvaliteet on otseselt seotud uue põlvkonna sotsiaalsuse kujunemisega. Kõrgetasemeline alusharidus on ühiskonna heaolu nurgakivi ning sotsiaalse kapitali baas.

Psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen on Soome tunnustatud teaduskirjanik. Oma tekstides on ta käsitlenud enesehinnangut,
laste agressiivsust ja temperamenti ning nende seost personaalsuse, kooliedu ning toime tulekuga üldisemalt. Autorit on pärjatud mitme tunnustusega – 2008. aastal omistas Soome Professorite Liit talle aasta professori tiitli. Tema eelmine raamat „Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused”, mis on ka eesti keeles ilmunud, sai Lauri Jänti nimelise teaduskirjanduse preemia märkimisväärse ühiskondliku teemaalgatuse eest. Varem on eesti keeles ilmunud „Agressiivne laps” ning „Temperament ja kooliedu”.