TARTU: PIISKOPI- JA HANSALINNAST EMAJÕE ATEENAKS

Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost 

Kaur Alttoa (s. 1947) on erialalt kunstiajaloolane. Ta on olnud TÜ õppejõud antiik- ja keskaja kunsti alal, kunstiajaloo õppetooli hoidja. 1980. aastal kirjutas ta alla „40 kirjale“. Alttoa on uurinud keskaegset linnaehitust, linnuseid ja kirikuid ning on Tartu Jaani kiriku, TÜ Ajaloo Muuseumi, Viljandi Jaani kiriku ja Halliste kiriku restaureerimisprojektide üks autoreid. 

„Tartu hiilgeajaks oli kahtlemata keskaeg, kui Toomel resideeris piiskop ning Emajõe kaldal oli tegus hansalinn. Paraku on keskaegne Tartu ajaloolasele ja arhitektuuriloo uurijale raske või isegi lootusetu pähkel. Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed. Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise juures siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab käesolev kogumik. 

Ma pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. Tartu-teemaliste kirjutiste raamatuna avaldamiseks pidin tegema väikese revisjoni. Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti. Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.“ (K. A.)

Raamatus on ligi 80 joonist ja fotot.