REGILAULU MÜÜDID JA IDEOLOOGIAD

Regilaul, läänemeresoome kultuuri üks omapärasemaid põlisnähtusi, on
järjepidevalt pälvinud ka teadlaste tähelepanu. Varasematel aegadel on
regilaul olnud osaks maarahva elust, nii pühadel kui argipäeval. Seoses
euroopaliku rahvuskultuuri idee levikuga on regilaul omandanud
mitmesuguseid sümboolseid tähendusi, mis peegeldavad suhtumist regilaulu,
ulatudes halvakspanust ülistuseni, võõrandumisest üdini omakspidamiseni.
Kultuuriteadustes kaasajal üldiselt omaks võetud lähenemine eeldab
varasemate tekstide kriitilist hindamist ja nende loomist mõjutanud
ideoloogilise tausta nähtavaks tegemist.
Artiklikogumikus saavad sõna kaheksa eesti ja soome uurijat. Uurijate
tähelepanu on kõige enam keskendunud küsimustele, kuidas erinevad
suhtumised, eelarvamused, kinnisideed ja ideoloogiad on läbi aegade
mõjutanud meie praegust teadmust regilaulust ning kuidas need on suunanud
laulude kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel tehtud valikuid.