Mõistatuse sild

Hasso Krulli esseekogu „Mõistatuse sild“ sisaldab 33 kirjutist luule, ajaloo, etnoloogia, loomaõiguste, tõlkimise ja filmiteooria teemadel. Kirjutised on valminud ajavahemikus 2009–2016.

Hasso Krulli neljas esseekogu on kui küllusesarv, kuhu mahuvad luule ja pärimus, ajalugu ja müüt, inimesed ja loomad, ontoloogia ja poliitika. Raamat näitab autorit empaatilise lugejana, kes suudab huvitavaks kirjutada nii eesti uuema luule kui vanad muistendid ja mõistatused. See on korraga nii tõeline perspektiivide panoraam kui värav pärimuste kosmoloogiasse. Kuid mulle isiklikult on „Mõistatuse sild” hindamatu kingitus.
– Marek Tamm

Krull on Eesti vaimumaastiku poeetiline kroonik, kelle mõte kulgeb tihtipeale kusagil filosoofia ja luule, süvaanalüüsi ja mütoloogilise mõtlemise piirimail, tuues üha esile olulist, hämmastavat ja üllatavat, mis meie kultuuriruumis ning mõttemaailmas aset leiab. Aktuaalsemaid teemasid ja autoreid käsitledes on tema kirjutised alati midagi enamat kui pelk kajastus – Krull arendab, mõtleb ja loob edasi. Ajatumate teemade vaatlus on aga kujunenud lummavaks, eredaks ja kaasahaaravaks peatükiks eesti mõtteloos.
– Märt-Matis Lill

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhind 2016 esseistika kategoorias!

Rein Raud soovitab: “Hasso Krull on üks kõige elegantsemaid tänapäeva Eesti mõtlejaid. Võib-olla ta ise eelistaks mõnd teist epiteeti, eriti kuna ei pea oma loomingulist biograafiat ühtseks jooneks, aga minu meelest iseloomustab see tema erinevaid loomingulisi ja mõttelisi stiile päris hästi. Tunnen Hassot juba koolipõlvest ja kunagi oli mul koguni rõõm ja au olla tema varjunime Max Harnoon all ilmunud esimese luulekogu “Mustvalge” koostaja (2015 muide faksiimilena taasüllitatud Näo Kiriku väljaandes koos Hasso põhjaliku eessõnaga). “Mõistatuse sild” on loomulikult midagi hoopis muud, see on praegune Hasso, üllatavaid mõtteseoseid loov ning raame ja piire ei millekski pidav suveräänne mõtleja, kelle arvustusi võib nautida ka lugemata neid raamatuid, millest need kirjutavad. Mõned kirjutised selles kogumikus on iseenesest manifesti väärtusega, näiteks “Mis on luule” ja “Loom on inimesele inimene”. Kes on tema loengul olnud, see kuuleb arvatavasti kogu seda raamatut tema häälega.”