Moirad ja fuuriad

Igal lool on kaks poolt.
Igal suhtel on kaks vaatepunkti.
Ja vahel selgub, et õnneliku abielu alus on valed, mitte tõde.

Lotto ja Mathilde on kahekümne kahe aastased, kõrget kasvu, kaunid, hullumeelselt armunud ja määratud saavutama midagi suuremat. Uut. Kakskümmend neli aastat hiljem äratab nende püsikindel abielu endiselt kadedust nende sõprades. Kuid tegelikult ei ole kõik nii lihtne. „Moirad ja fuuriad“ jutustab ühe abielu loo nii mehe kui naise silmade kaudu nähtuna. Mees on tunnustatud näitekirjanik, kelle osaks väljavalitus (moirad ehk saatusejumalannad) ja sellega kaasnev privilegeeritud minapilt. Toetava abikaasa rolli asetatud naine näib elavat mehe dikteeritud narratiivis. Sünge lapsepõlvesaladus, mida naine mehe eest varjab, teeb tema pigem äraneetuks (fuuriad). Naise vaatepunkt romaani teises pooles kummutab mitmed esimeses pooles esitatud mehelikud eksiarvamused. Kaht vaatepunkti eristab ka tooninihe – kirjaniku saatusest jutustav pool on antud lineaarses eepilises laadis, peegeldades ettemääratust, abikaasa sisepingetest küllastatud hingeelu avatakse pigem gootilikult ja killustatumalt. 

Romaan oli 2015. aastal USA National Book Awardi ja USA National Book Critics Circle’i romaaniauhinna finalist, lisaks on seda enda viimase aja lemmikute hulgas nimetanud ka Barack Obama.