Maailma lõpus on kohvik

„Mõnikord on kunstiteosega kohtumine, olgu selleks siis film, maal või raamat, nii hea, et ei oskagi midagi öelda ja lahti seletamine pigem lõhub teose lummuse. 

Need on vägagi filmilikud jutud. Eriti see esimene – pilt jookseb silma ees: loed ja vaatad... Kirjeldused ja võrdlused on elavad, värvikad ja mahlakad. Need lood rulluvad silma ees lahti ja voolavad vabalt nagu kohisev mägijõgi, nii et omaenda mõtteid enam ei kuulegi, vaid lased end jutust lummata. Loodetavasti on neid lugusid veelgi varuks, sest ega autor elul igavaks minna vist ei lase. Ja see, kes niimoodi avali maailma avastama läheb, eemal turismimarsruutidest ja turvalistest konditsioneeritud bussidest, sel juhtub ikka midagi põnevat. Vahest isegi kodutänava nurgal, kui oskad lasta juhtuda ja tähele panna.“
Heiki Ernits
filmilavastaja, karikaturist-illustraator

"Mis on kunsti, filmi, teatri ja muusika puhul kõige tähtsam?
See, et ta puudutaks, kõnetaks, raputaks, paneks mõtlema...
Lauri raamat teeb seda kõike, aga seal on midagi veel. Midagi, mis ..."
Margus Jaanovits
näitleja

Miks ma rändan?

Sellepärast, et maailm on üks imeline paik täis imelisi inimesi, kel igaühel rääkida oma lugu. Ma kogun neid lugusid ning mälestusi, mitte asju. Kerge kandamiga teel olles kaob asjade järele vajadus. Oluliseks muutub ainult hetk, milles viibin.

Teel olles kaob pidev ihalus näiliselt helgema ja kergema homse järele. Mõtlemine millelegi, mida ei ole, on kõige salakavalam ajavaras, keda elu jooksul üldse kohtame.

Ma rändan ka seepärast, et otsin maailma teist serva, kus asuvad kõik need tõotatud maad, millest raamatutest lugenud olen. Aga alati, kui kohale jõuan, taipan, et olen iseenda varju jahtinud. Mõistan, et minu eldoraado asub seal, kuhu kuulub mu süda ja hing. Seal, kus on minu inimesed, minu maailm, mu hingesugulane. Minu tõotatud maa on kodu.

Ometi kisub mind ikka ja alati uuesti teele. Tean, et peagi lähen jälle uusi lugusid ja õnnemaad jahtima. Tean, et igal rännakul ma selle imetabase paiga ka leian. Teekonna lõpust. Sealt, kus kõik alguse sai – kodust.
Autor

Lauri Räpi sulest on varem ilmunud "See ei ole minu Kuuba" ja "Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis".