LR 10-12/2021 JOSÉ LUÍS PEIXOTO. EI ÜHTKI PILKU

Lakkamatult lõõskava päikese all, nimetus Portugali külakeses, kus aeg näib paigal seisvat, elab, unistab, armastab ja sureb mitu põlvkonda mehi ja naisi. Vana Gabriel peab küla üle vahti otsekui ingel, Siiami kaksikutest vendade senine elu pöördub pea peale, kui üks neist armub küla kokka, sõnaaher karjus tunneb igatsust omaenese naise järele, külakõrtsis tegutseb ainiti naeratav kurat, kirstu suletud hääl jutustab lugusid, mis on ühtaegu kaunid ja mõistetamatud.

Portugali tänapäeva ühe silmapaistvama kirjaniku José Luís Peixoto (sünd. 1974) debüütromaan „Ei ühtki pilku“ ilmus 2000. aastal. Tavatult poeetiline, õrn ja tume teos lennutas autori otsekohe sealse kirjandusmaailma tippu, romaani peetakse XXI sajandi alguse portugali kirjanduse üheks tähtteoseks ja seda on tõlgitud ligi 30 keelde.

Raamatu lõpus on tõlkija Leenu Nigu saatesõna „Kurbuse süda, pime ja hell“.