Loojangute värvid

Nora Roberts naaseb põneva looga sellest, kuidas veresidemed võivad meid kas päästa või hävitada...

Montana lääneosas asuv Bodine’i rantšo ja puhkekeskus on idülliline paik puhkajatele, kes soovivad ratsutada karges õhus, samuti saab seal taevalaotuse all pulmi pidada. Pisut rohkem kui kolmesaja tuhande aakriga rantšo on koduks neljale sugupõlvele ja kulisside taga teeb Bodine Longbow kõik võimaliku, et vendade, personali ja äsja tööle võetud Callen Skinneri abiga laabuks kõik sujuvalt.

Aga sugugi mitte eriti kaugel elab tädi, keda Bodine pole kunagi kohanud, hoopis teistsugust pereelu, millest pole aimu kellelgi ning mida ta pole ise endale tahtnud. Alice oli aastate eest mässumeelne kaheksateistaastane tüdruk, kes vabadust ja seiklusi otsides kodust jalga lasi. Nüüd elab ta hirmus, näeb päikesevalgust haruharva ning ta aju on löönud segamini mees, kes kohtleb teda ja ta järglasi nagu omandit. Longbow’d ei räägi enam Alice’ist. Paljud on endamisi seda meelt, et ta on juba ammu surnud.

Siis aga lahkub noor baaridaam ühel õhtul hilja puhkekeskusest ning Bo ja Cal leiavad ta vägivallatunnustega surnukeha lumest. See on esimene märk sellest, et mägedes hiilib oht, mis viib selles rahulikus piirkonnas järgmise mõrvani. Kuid kõige suurem šokk ootab ees siis, kui Alice tuleb tagasi koju – ning oht, mis sellele järgneb, paneb proovile sidemed, mis on Bodine’il selle koha ja siinsete inimestega, ning paiskab ta kujuteldamatusse õudusesse.