KURADITOSIN NÄITLEJAT HIIRELÕKSUS

Näitlejad Aarne Ükskülast Üllar Saaremäeni, Liina Olmarust Marika Vaarikuni pajatamas teatri- ja elulõksudest, unistustest ja hobidest.  Lisaks kolleegide iseloomustused ja raamatu autori esseed. Kuraditosin eredat ja erinevat isiksust – kokku üks võimalik koondportree eesti näitleja mõttemaailmast 21.sajandi alguses.  

 xxx

Et paljastada kuningas Claudiuse süüd, palus prints Hamlet näitlejatel etendada mõrvanäitemängu ja ristis selle palju-tähendavalt “Hiirelõksuks”. Ennekõike aga tuntakse “Hiirelõksu” Agatha Christie kriminaalse menunäidendina, mida Londonis muudkui mängitakse, üle poole sajandi. Teatrisaate pealkiri andis võimaluse ühte liita nood kaks võrratut inglise kirjanikku, kelle looming püsib ajatuna ja üle aja. Nõnda need lõksukujundid hargnema hakkasid.
Tänaseks on sündinud üle kolmekümne “Hiirelõksu” raadiosaate. Neist kolmteist intervjuud aastatest 2003–2005 olen nüüd raamatusse kirjutanud.  Raamatukaante vahel on aga hoopis pikemad intervjuud, kui raadiosaatesse mahub.

Suulise kõne vormistamine kirjalikuks on mu meelest võrreldav sujuva luuletuse tõlkimisega kohmakaks proosaks, aga ma ikkagi püüdsin kõne rütmi ja intonatsioone jõudu-mööda edasi anda. Lootuses, et lugeja oma kujutlus-võimelise sisekõrvaga kuuleb näitleja häälekõla…

Muidugi on need üht konkreetset ajahetke jäädvustavad intervjuud. Olevikulised nagu teatergi. Aga raadiomikrofon püüdis oleviku lõksu ja raamat on lausutud sõna omakorda põlistanud. Mulle tundub, et kolmeteistkümne subjektiivse siseilma koosmõjus võiks sündida ka üks avaram koond-portree. Millest mõtlevad, mida ütlevad või jätavad ütlemata kolmteist teatrile pühendunud inimest 21.sajandi hakul? Kuidas tunnetavad ja mõtestavad nad oma elukutset? Millest nad unistavad? Kas teater on lõks? Kas teater parandab maailma?   

Seosed ja paralleelid, mis intervjuusid üles kirjutades tekkisid, nii vastajate mõttemaailmade kui nende rollide vahel, üllatasid mind ennastki. Kui tekkis kiusatus kommentaare lisada, andsin sellele järele. Juurde kirjutasin ka omapoolsed mõtisklused sügisel 2006, miniesseed iga näitleja olevikuhetkest. Samas loodan väga, et suutsin ridade vahele jätta saladusi, lugejale isepäist avastamisruumi.

Pille-Riin Purje