KIRIK, KEEL JA KOOL. HARIDUSIDEED VARAUUSAEGSEL EESTI- JA LIIVIMAAL

Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aegˮ kuuenda artiklikogumiku „Kirik, keel ja kool. Haridusideed varauusaegsel Eesti- ja Liivimaalˮ keskmes on Liivi- ja Eestimaa hariduselu, eelkõige meie kooliajaloos seni vähe tähelepanu pälvinud küsimused.

Kogumikust leiab 6 artiklit.

Artiklikogumiku sissejuhatav, Tiina Kala artikkel „Kantsel ja klassituba. Keskaegse Liivimaa hariduselu õiguslik ja institutsionaalne korraldus” keskendub sajandite vältel toimunud muudatustele reformatsioonieelse Liivimaa koolikorralduses. Jüri Kivimäe uudsel allikmaterjalil põhinev artikkel „Reformatsioon, humanism ja kooliuuendus Tallinnas 16. sajandi algupoolel. Sissevaateid ja tõlgendusi” vaatleb varaste luterlike reformaatorite ideede kajastumist Tallinna koolielus. Kristi Viidingu uurimus „Veluti academiae Livonicae principium futurum. Kõrgkooli rajamise plaanid Liivimaal enne Rootsi aega” käsitleb Academia Livonica asutamise ideed ja selle nurjumise põhjuseid, tuues uue vaatenurga konfessionaliseerumisaja Liivimaa hariduselule, sh Academia Gustaviana asutamisele. Janika Pälli ülevaade „Keeled ja teadused kuu ajaga selgeks ehk paarist kiirõppe meetodite rakendamise näitest varauusaja Eestis” tutvustab klassikaliste keelte õppemeetodeid 17. sajandil. Meelis Friedenthali artikkel „Varavalgustuslik haridusprogramm Liivimaa jaoks. Michael Dau eklektilise filosoofia juurutamisest” võtab vaatluse alla Tartu ülikooli Rootsi-aegse tegevusperioodi lõpuaastate pietistliku taustaga professori Michael Dau haridusuuendusliku teose. Milline nägi välja 18. sajandi lõpu lihtrahvale mõeldud kool, kuidas, mida ja kellele seal õpetati, saab teada Triin Kröönströmi uurimusest „Jakob Niemanni eesti kool Tallinnas. Lihtrahva haridusest enne algkoolide asutamist”.