EESTI KIRJANIKE ILMAVAATEST

Akadeemik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk (s. 1958) on raamatusse koondanud maailmavaatelisi portreid Eesti alal üht- või teistviisi ringi toimetanud kirjanikest. Kõik nad polegi olnud eestlased või esmajärjekorras eestikeelsed, ja mõned neist on viibinud rohkem mujal kui Eestis. Ühetagi neist poleks aga ei tänane Eesti riik ega ajas edasi kestev eesti vaim mõeldavad.

Undusk: “Maailmavaateta kirjanik ei paku mulle lugejana ilmselt elulist huvi, kui ma ka tema teksti mõnikord suure naudinguga võin lugeda. See ülim, mida ma kirjandusest otsin, on eksistentsi esiletulek – isik, kes kehtestab taas kord maailma. Kui ma sellise isiku teosest leian, siis ma usun, et kirjanikul on olemas maailmavaade, või vähemasti – maailmavaadet.”

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeeriumi programm “Eesti kirjandus”.

Mart Juur soovitab:

"Jaan Unduski "Eesti kirjanike maailmavaatest", mille läbilugemisest kujunes suvevaheaja võimas ava-akord, on karastav ja vaimu selgitav raamat. Eriti, tundub mulle, praegu, kus ilm ja inimesed on otsustanud kollektiivselt lolliks minna. Unduski tekst töötab natuke nagu Valdur Mikita oma - ses mõttes, et õpetab hindama oma ja umbusaldama võõrast, ehkki toimeaine ja meetod on Unduskil teistsugune, märksa akadeemilisem, aga mitte vähem kaasahaaravam - see on vaktsiin võõraste ja ohtlike ideede vastu. Õieti, ütleb Undusk, kõneldes eesti kirjanike ilmavaatest, ideed eestlaste peal ei tööta üldse, ideesid me umbusaldame ja loomulikult kardame, sest ideesid kannavad suurrahvad, kes on ideedest sõgedad ja võivad meelemõistuseta seisundis kallale tulla nagu kaikaga hull küla vahel. Eestlased ideedest ei hooli, meid huvitavad maa, see ainus koht, kus me säilitame oma näo ja pere- ning hõimusidemed. Undusk tembib sõnumit eestlase kombel iroonia ja huumoriga, ta on kogenud pedagoog, kes kannatlikult seletab, seletab ja veelkord seletab, Unduski eesmärk pole ilmselt "kutsuda dialoogile" või "algatada mõttevahetust", vaid asjad selgeks teha. Ses mõttes ta on muidugi twitteri ja sotsiaalmeedia formaati täiesti sobimatu autor. Raamatu lõpetab essee "Ideetud eestlased", (lühendatud versioon on ilmunud aastaid tagasi "Päevalehes")

Olge tulbid ja lugege raamatuid, ütleb teie alandlik siinkirjutaja pika Unduski-maratoni lõpetuseks. Natuke isegi kadestan neid, kellel Unduski lugemise lust veel ees seisab"

Mihkel Kunnus soovitab: “Võrratu öökapi raamat ajule, mis veel on täiesti virge. Sobib lugeda ka hommikul ja päeval. See teos annab mitmes mõttes mõõdu kätte. Kui palju on võimalik lugeda! Kui palju on võimalik läbi näha! Kui elegantselt ja täpselt saab üldistada! Kui rikas on Eesti kirjandusmaastik! Kui hästi ja täpselt saab eesti keeles kirjutada!”