Armastuse keemia

Bee Königswasser järgib igapäevaelus lihtsamast lihtsamat põhimõtet. Ta küsib endalt: mida teeks Marie Curie? Kui NASA kutsuks ta kaalukat projekti juhtima, ei kõhkleks Marie hetkegi. Ent tänapäevase füüsika ema ei pidanud jagama maid sellise tegelasega nagu Levi Ward.

Ei saa salata, et Levi on oma tumedate juuste ja läbitungiva pilguga üksjagu meelierutav. Samas näitas Levi juba doktoriõppe ajal väga selgelt, mida ta Beest arvab – verivaenlased võiksid töötada eraldi galaktikates, mis on teineteisest hästi kaugel.

Aga kui töövahendid kohale ei jõua ja kolleegid on loiud reageerima, võiks Bee vanduda, et Levi leebub: tuleb appi, toetab ta ettepanekuid … neelab teda nende roheliste silmadega. Ootamatu tähelepanu paneb Bee neuronid ägedalt sähvima.

Aga kui saabub aeg päriselt tegutseda ja Levile oma tunnetest rääkida, on oluline vaid üksainus küsimus: kas ta julgeb midagi ette võtta?

Neuroteadlasest kirjanik Ali Hazelwood saavutas ülemaailmse tuntuse romaaniga „Armastuse hüpotees“, mis 2022. aastal TikToki ja raamatumüügiedetabelid vallutas. Värske teose, humoorika ja romantilise „Armastuse keemia“ keskmes on teadlane, kelle uus ametikoht tähendab koostööd vihavaenlasega – ja tulemused on plahvatuslikud.

„Hazelwood tõestab, et teadus on põrgulikult seksikas ja armastus võib võrsuda ka sealt, kust seda oodatagi ei oska.” – Jodi Picoult