Ärge jätke mind siia üksi

Tragikoomilise „Ärge jätke mind siia üksi!“ tegevus toimub 1940.–1960. aastate lõbujanulises ja poliitilistest intriigidest pulbitsevas islamimaailma kultuuripealinnas Kairos. Peategelaseks on judaismist islamisse üle läinud Lucy-nimeline naisterahvas: emalikust armastusest, kuid ka naiselikest kapriisidest pakatav juuditar, kes ühiskondliku staatuse ja raha järel tormates kogeb nii võite kui kaotusi, õnne ja hingeahastust.

Tõlge on tehtud 1979. aasta esmaväljaandest. Põhjalikus järelsõnas on vaadeldud juutide olukorda 20. sajandi Egiptuses, üldist elu-olu Kairos ning teose autori ʼIḥsān ʻAbd el-Quddūsi loomingut.

„Ärge jätke mind siia üksi!“ omab erilist kohta tänapäeva araabia ilukirjanduses tänu oma hinnangutevabale suhtumisele juutidesse, keda valdav osa islamiusku autoreid 1940.–1990. aastatel käsitlevad kas otseselt vaenulikult või varjatult halvustavalt, seda tulenevalt araabia riikide ja Iisraeli konfliktist, mille taagast hakati alles 21. sajandil vabanema. Quddūsi 1940.–1980. aastate loomingus aga on juut samasugune inimene nagu kõik teised Niilusemaa erinevate usukogukondade esindajad ning romaanis värvikalt kirjeldatud inimloomuse pahelised aga ka positiivsed jooned pole ei religiooniega rahvuspõhised. Ja tüüpiliselt islamimaailma 1940.–1980. aastate sekularismiajastu kirjandusele ei omistata sellistele toimingutele nagu usuvahetus (sh ka islamist lahkumine) negatiivset tähendust. Üllatavalt vabalt on käsitletud ka kõiki teisi religiooniga seotud teemasid nagu islami roll ühiskonnas, sugupoolte vahelised suhted ning muu tundlik temaatika.

Autorist:
Egiptuse menukirjaniku ʼIḥsān ʻAbd el-Quddūsi (1909–1990) mahuka loomingu (kokku u 40 romaani ja jutukogumikku, millest enamik jõudis adaptsioonidena kinolinale või raadioeetrisse) läbivaks teemaks on õrnem sugupool Niilusemaa ühiskonnas. Quddūsi loomingut on tõlgitud suurematesse keeltesse (inglise, prantsuse, saksa, ukraina, hiina), kuid käesolev romaan on seni ilmunud vaid araabia keeles. Teose populaarsust ilmestab esmailmumisest nüüdseks vähemalt kümme kordustrükki ainuüksi Egiptuses. Ja kuigi eesti keeles on juba avaldatud Egiptuse-teemalisi tõlkeid araabia keelest Kalle Kasemaa ja Üllar Petersoni sulest, siis islamimaailmas elavate juutide teemal pole seni eesti keeles ilmunud mitte midagi.