Rahva Raamat logo
Категории
triangle icon
Rahva Raamat logo
Категории
Книги
triangle icon
Электронные книги
triangle icon
Подержанные книги
triangle icon
Подарочные товары
triangle icon
Игры
triangle icon
Дом и сад
triangle icon
Красота и стиль
triangle icon
Музыка и фильмы
triangle icon
Для офиса и школы
triangle icon
Техника
triangle icon
delivery icon

Бесплатная доставка!

Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat
gallery icon
Галерея

Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat

Автор

Indrek Hargla

„Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“ on kuues raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.

Romaani sündmused toimuvad Issanda aastal 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud ränk tulekahju. Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, aga ta saab temalt üpris kummalise läkituse. Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks ja kes võib ohustada Melchiori elu. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea. Samal ajal palub surev kaupmees Duseborgh Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aidanud kedagi tappa ja ta vannutab oma surivoodil Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge. Ja vaevalt jõuab Melchior välja uurida, kust need sõled pärit on, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad. Kurjus ründab uuesti. Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda.

Romaani teine tegevusliin toimub Lübeckis, kus Melchiori pojast on saamas salamõrtsukate vennaskonna liige, ta võitleb oma armastuse eest ja jahib suguvõsa needuse saladust.

Jaan Martinson soovitab: “Kuigi Indrek Hargla ilmselt reklaami ei vaja, oleks vääritu teda „Mina loen…“ soovituste sekka mitte paigutada. Hargla keskaegseid roimalugusid võib lugeda kaheti – kui krimkasid või kui ajalooõpikuid. Autor on tõdenud, et võtab minevikust mõne pidepunkti skeletiks ja kirjutab nende ümber loo. Vist vaid paadunud mineviku-uurija ajab näpuga järge, mis on Harglal tõde, mis mitte. Lugejal ükskõik. On olemas teaduslik ajalugu ja Hargla ajalugu. On olemas ka Mart Laari savisaaretu ajalugu, aga see ei puutu asjasse.”

[object Object] icon

Детали

close icon

Товара нет в наличии