AJALOOLINE AJAKIRI 3/2013 (145)

Ajaloolise Ajakirja 2013. aasta 3. number algab Rivo Bernotase ingliskeelse artikliga uuematest suundadest Viljandi, Pärnu ja Haapsalu keskaegsete linnamüüride uurimises ja arheoloogias. Sellele järgneb Janet Laidla ülevaade gootitsismi ilmingute esinemisest ning päritolust 17. sajandi Baltimaade ajalookirjutuses. Iseseisvalt Eesti välispoliitikat kujundada püüdnud Aleksander Kesküla tegevust ning tema keerukaid suhteid vabariigi esimeste välisdelegatsioonidega Skandinaaviamaades vahendab oma põhjalikus uurimuses Mart Kuldkepp, näidates ühtlasi ilmekalt, millised probleemid ja intriigid kimbutasid Eesti iseseisvuse algusaegade diplomaatiat laiemalt. Seekordses väitluse rubriigis on ära toodud 2013. aasta mais Akadeemilise Ajalooseltsi korraldatud seminari „Pärisorjus või vabadus: muutused talurahva olukorras Rootsi aja lõpus“ ettekannete teesid. Enn Küng, Aleksander Loit, Kalle Kroon, Aivar Põldvee ja Marten Seppel esitavad oma kokkuvõtlikud seisukohad Eesti- ja Liivimaa talupoegade reduktsioonijärgse seisundi üle ning kaaluvad poolt- ja vastuargumente teesile, mille kohaselt Karl XI reduktsiooniga riigistatud mõisates talupoegade pärisorjus sisuliselt kaotati. Numbri lõpetab ülevaade Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes toimunud konverentsist, millega tähistati 10. aasta möödumist Iraagi sõja algusest. Konverentsil esinenud ajaloolased, sõjaväelased, diplomaadid ja juristid analüüsisid kõnealuse konflikti poliitilisi, sõjalisi, õiguslikke ja kultuurilis-ajaloolisi aspekte ning vaagisid piirkonna võimalikke tulevikuperspektiive.