On elukutseid, millest räägitakse palju ja täiel häälel, ent on ka selliseid, mis jäävad varju, ja tihti saab avalikkus neist väära ettekujutuse või puudub viimane ülepea.
Alaealiste koloonias töötades olen kokku puutunud ennastsalgavate inimestega, tõeliste kasvatajatega, kes on kogu oma elu pühendanud ühele eesmärgile, mida ma pean kõige üllamaks eesmärgiks – kuritegevuse likvideerimisele.
Ma ei pretendeeri kolooniaelu üksikasjalikule kujutamisele, nagu ma ei pea ka vaieldamatult õigeks kõiki raamatus väljendatud mõtteid ning seisukohti.
Samuti ei tahtnud ma oma raamatus kujutada kolooniatöötajaid üliinimestena, kes mõtlevad alati õigesti ning on varustatud ilmeksimatu ettenägelikkusega. Kahjuks elus nii ei ole. Rööbiti õigete arvamustega tuleb ette ka ekslikke seisukohti.
Minu eesmärgiks oli natukegi rääkida neist inimestest, kes igapäevases töös elu varjukülgedega kokku puutudes suudavad siiski veel näha tähti pea kohal, inimestest, kes võitlevad viimasel barjääril.
Autor