Vaiksed hääled

Detektiivinspektor Vera Stanhope’i mõistus on nõtke ja väle, paraku tema keha kohta seda päris hästi öelda ei saa. Arst teatab Verale, et ülekaal tapab ta ja et aeg teha põhjalikke muudatusi senises elustiilis on ammu käes. Vera surubki hambad risti ja hakkab omaaegses mõisahäärberis tegutseva hotelli terviseklubis töökaaslaste teadmata ujumas käima. Ühel hommikul basseinist tulles peatub ta kadetsev pilk leiliruumis pealtnäha täiesti lõõgastunult istuval pikkade jalgadega saledal naisel … kuni ta auru hõrenedes taipab, et naine on surnud. Surnuks kägistatud.

Tapetud sotsiaaltöötaja Jenny Lister on olnud seotud ühe varasema surmajuhtumiga. Hakkab hargnema üllatavate pöörete ja põnevate tegelastega lugu. Tulemata ei jää ka uued kuriteod. Lõpplahendus on nagu ikka ootamatu. Pahategija paljastamiseni viiv juurdlus toetub nii tänapäeva teaduse saavutustele kui ka vanamoodsale küsitlemiskunstile. Selle otsad võtab uusi õudusi ära hoides viimasel hetkel kokku Vera, kes toetub sealjuures hämmastavalt heale arusaamisele iha jõust inimese tegude suunamisel. Lisaks kõigele muule avatakse raamatus ka meie ammuse tuttava inspektori enda siseilma uusi tahke.