Sünkjas laine

Sharon Sala naaseb talle omase emotsionaalse intensiivsuse ja pöörase tempoga, jutustades kõhedust tekitava loo ohust, lojaalsusest ja inimeste kõikehõlmavast valmidusest oma lähedasi kaitsta.

Sam ja Haley Quaid matsid poja ja lõpetasid abielu – kõik ühe nädalaga. Lahutusega ei kaasnenud tüli, aga kolm aastat hiljem on Sam ja Haley Quaid kaotanud igasuguse kontakti, kui jõulukaartide saatmine välja arvata. Ent siis sunnib orkaan taas nende teed ristuma.

Troopiline torm Gladys on võtnud suuna Texase rannikule ja kohalikud valmistuvad ärevalt potentsiaalseks hävitustööks. Maaklerina töötaval Haleyl on kliendiga kokku lepitud maja tutvustamine ja ta on otsustanud sellest kinni pidada, kuid orkaan ei ole ainus oht. Uudistes räägitakse kahest vangist, kes põgenesid kohalikust vanglast üksnes mõne kilomeetri kaugusel Haley müüdavast majast.

Kui Sami telefon heliseb ja ta näeb oma eksabikaasa numbrit, meenub talle kohe kaart, mille ta naisele lahkudes kohtumaja trepil ulatas. „Kui sa mind ealeski vajad, siis helista ja ma tulen.” Haley ei olnud kolme aasta vältel kordagi helistanud ja Sam teadis, et see saab tähendada vaid ühte – Haley on ohus ja ta peab appi ruttama.