Püha seekel. Kiri pühadusest. Mehe vahekorrast naisega

Moše de Leon (1240–1305) kujunes Aristotelese mõtteilma viimastest kammitsatest vabanemise järel keskaegse juudi filosoofia üheks juhiks. “Püha seekli” (1292) kirjutamise ajaks oli Leonist saanud teosoofilise kabala pooldaja ning antud teoses püüab autor esitada kabala õpetused enam-vähem süstematiseeritud kujul.

“Kiri pühadusest”, mille autoriks peetakse hispaania kabalisti Josef Gikatillat (1248–1325), on esimesi kabalistlikke tekste, millele sai osaks laialdane levik. Teos arutleb seksuaaleetika teemade üle ja tegeleb mehe ja naise vahekorraga, mille eesmärgiks on “õigete”, see tähendab vagade laste sigitamine. Uue inimese sünd, kellesse saab asuda järjekordne hing, on aga lunastusloolise tähtsusega sündmus, sest see valmistab teed Messia tulemiseks.

Ühiste kaante vahel ilmunud kaks teost on heebrea keelest tõlkinud ning mahukate kommentaaride ja saatesõnadega varustanud Kalle Kasemaa.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.