PURELEVAD KOERAD

Ühel päeval olin olukorras, kus vajasin nõu. Pidin elus edasi minema. Kuid keskkond, kus ma viibisin, ei olnud soosiv – see oli vanglamüüride vahel. Kriminaalse eluga olen seotud olnud 22 aastat. Olen neljal korral kinni istunud. Kõik algas 15-aastaselt lambavargusega. Järgnesid röövimised ja surmaga lõppenud kaklus. Olen löönud inimesel haamriga kolju sisse ja jätnud ta eluaegseks ohmakaks, gaasilõikuriga kõrvasid põletanud ja sõrmi otsast lõiganud.

Olen tänavale puistanud kümneid kilosid amfetamiini ja lugematul hulgal valget hiinlast. Olen ka ise süstlanarkomaan olnud ja sõltuvuses prostituutide teenustest. Mind ennast on kambakesi raudtorudega pekstud ja vaid ülema armust ellu jäetud. Pojast, kes oli minu viimase arreteerimise ajal viie aastane, olen tänaseks moraalselt loobunud.

Kümne aastase pingutuse tulemusel olen täna abikaasa ja isa, ettevõtja, katoliku kiriku liige. Olen lõiganud läbi kõik liinid oma minevikuga ja alustanud uut elu.

Vastukaaluks kogu pasale, mida elus korda olen saatnud, tahan nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Üks viisidest on kirjutada oma lugu ja päästa sellega kasvõi üks hing.

Ma ei soovi teha vanglaromantikat, vaid räägin selle karmist tegelikkusest, nagu olen seda ise 17 aasta jooksul elanud ja kogenud. Ma tahan anda oma kogemuse edasi, et inimesed õpiksid, kuidas hoiduda nendest vigadest või – kui soovite –, kuidas oma elu korralikult perse keerata.

„Purelevad koerad“ on haarav pihtimus. Siiras ja liigutav lugu hea võidust kurja üle. Nooruk, kelle elu on kiskunud kiiva, leiab end ühel päeval sügavaimast põrgust - vanglast, nagu see oli vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastulekut. Selles keskkonnas saab ihatud eesmärgiks olla vanglaautoriteet, kuid elu nahutab poissi edasi. Tohutu tahtejõuga on võimalik end kehtestada, aga vabanedes satub mees uude mülkasse, seekord narkodiilerite maailmas. Paha kogub tuure, kuni ... Suurepärane ja hästi jutustatud süžee näitab kurjategijate maailma kogu selle õudses eheduses. Kuid see on ka lugu vaprusest, eneseületamisest ja rasketest valikutest, kui päris viimsel hetkel hakkab pimedusest paistma valgus. Loone Ots – raamatu toimetaja