Linnad inimestele

Küsimustele vastasid Yoko Alender, Liina Teder ja Neeme Lopp

Iseloomustage lühidalt Jan Gehli, kellega on tegemist?
Y.A: Jan Gehl on taani arhitekt, kes oma psühholoogist abikaasa mõjutusel hakkas 1960ndatel põhjalikult uurima inimmõõdet linnaruumis, ehitatud keskkonna ja ühiskonna vastastikuseid seoseid. Põhiküsimuseks kujunes kuidas kujundada elavat, mõnusat ja ka majanduslikult konkurentsivõimelist linnakeskkonda. Jan Gehli eestvedamisel ja tema teooriate järgi on Gehl Arhitektid kujundanud inimkeskset linnaruumi üle maailma – Kopenhaagen, Melbourne, New York, London ja Moskva on vaid mõned näited.
L.T: Jan Gehl on minu arust arhitekt suure A tähega. Kindlasti mõjus ja tegus isiksus, kuna on suutnud oma erialased visioonid ja mõtted ellu viia, leides endale toetajad, rahastajad, mõttekaaslased, projektide valmistegijad. Üksi ei tee ju midagi.

Teost "Linnad inimestele" on nimetatud linnaplaneerijate "piibliks". Milles seisneb tema fookus ja fenomen?
L. T: Pärast piibli lugemist inimese arusaam maailmast teatavasti avardub, nii juhtub kindlasti ka Gehli raamatu lugejaga. Gehl mõistis, et majasid ja linnu ehitame siiski inimestele, need ei ole asjad iseeneses. "Linnad inimestele" on minu arvates suurepärane näide ka eri valdkondade vahel tekkinud sünergiast - et käivituks arhitekt, oli tarvis psühholoogi jne. Kindlasti on see ka näide suurepärasest koostööst andekate abikaasade-partnerite vahel, kes üksteise eneseteostust toetavad ja innustavad, näiteks üksteisele õigeid, põhjapanevaid küsimusi esitades.
Y. A: „Linnad inimestele“ kuulub kindlasti koos Jane Jacobsi teostega linnaruumi baastekstide hulka. Julgen väita, et praktilist linnaplaneerimist on Gehli raamatud ja tema büroo tegemised viimase kolmekümne aasta jooksul mõjutanud ehk kõige enam.
N.L: Eesti Kunstiakadeemia jaoks oli Gehli raamatu väljaandmine oluline, kuna see on teoreetilise arhitektuuriõppe kõrvale hea näide praktilisest linnaplaneerimisest, mis on tegelikkuses avaldanud avalikule linnaruumile tohutut mõju, ja seda mitte väikesel näitelaval, vaid linnades nagu New York, Melbourne jne. Samuti oli oluline näidata seoseid, kuidas avaliku linnaruumi muutmise efektid ilmnevad eluviisi kvaliteedi muutumise kaudu majanduslikus sfääris – milliseid esmapilgul nähtamatuid ja mitteotseseid niite pidi need sfäärid teineteist vastastikku mõjutavad. Nii ei ole see raamat suunatud mitte üksnes arhitektuuritudengitele ja linnaruumihuvilistele, vaid ka ettevõtjatele, investoritele, ametnikele – et oleks võimalik teha targemaid otsuseid.

Jan Gehli raamatu ilmumine on üks samm linnaruumiteemade populariseerimisel. Milliseid muutusi ootate Eestis linnaruumi mõtestamisse ja planeerimisse?

Y.A: Eelkõige on aktuaalne fookuse nihkumine inimmõõtmele linnaruumis - inimene peab olema ehitatud keskkonna mõõt. Puhta ruumikunstiga ei ole siin väga palju pistmist. Linnad on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks, ühiskonna ja ehitatud keskkonna vastasmõju on raske alahinnata. Olulised on lihtsad, ent sageli ignoreeritud baastõed - millises linnaruumis on inimesel mugav, turvaline, huvitav olla, millises mitte ja milliste ruumiliste lahenduste ja otsustega elavat linnaruumi kujundada. Linnad inimestele annab algteadmised, et tekiks enam ühiskondliku mõõtme arvestamist erinevate linnaruumi kujundajate professionaalide poolt. Nagu vanameister ütleb: kujundame linnu ja siis asuvad linnad meid kujundama. Kolm peateemat ilma milleta ei ole võimalik konkurentsivõimelisi ja jätkusuutlike linnu luua: tihedus, mobiilsus ehk linnaline liikuvus ja keskkonnasäästlikud lahendused. Oleks vahva, kui Eesti linnaliste piirkondade elanikud, keda on juba üle 80% rahvastikust ei ootaks vaid pingsalt reedet, mil saab ära maale, vaid kogeksid linnalist elukeskkonda, kus tõepoolest saab nautida elu suuri ja väikseid igapäevaseid võlusid.