Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas

Wunderwaffe ehk imerelv oli Teise maailmasõja ajal Natsi-Saksamaa propagandasõjas üks imeline termin, mille all võis mõista mida iganes. Sellega turgutati USA ja Suurbritannia ehk lääneliitlaste õhurünnakute all vaevlevaid tsiviilelanikke tagalas ning rindemehi Ida- ja Läänerindel vastu pidama. Uus imerelv pidi tooma sõja käiku pöörde Käesolevas raamatus antakse ülevaade Suur-Saksamaa sellistest relvaliikidest, mida hea tahtmise juures annaks „imerelvaks“ pidada. 

Juttu tuleb reaalsetest relvadest nagu Sturmgewehr, tankirusikas ja „ahjutoru“, hiigeltankid „Königstiger“ ja „Maus“, samuti ka Saksa mereväes sõja lõpus kasutusele võetud kaks uut „elektriallveelaeva“ tüüp XXI ja tüüp XXIII. Juttu tuleb ka reaktiivlennukitest nn Amerika Bomberist ehk pommilennukist, millega saanuks käia üle Atlandi ookeani New Yorki pommitamas, rakettidest V 1, V 2 ja planeeritavast veel võimsamast rakettrelvast A9/A10 muidugi New Yorgi tulistamiseks. 

Raamatu lõpuosas aga käsitletakse salapäraseid ja raskestiusutavaid nähtusi, kus reaalsus seguneb vandenõuteooriate ja fantastiliste nägemustega - Saksa aatomipommi loomine, „lendavad taldrikud“, baasid Antarktikas, nn Päikesekahur, müstiline „Die Glocke“ ja füüreri „imepärased põgenemislood“.