ESIMENE MAAILMASÕDA JA EESTI II. EAA TOIMETISED 24 (31)

Käesolev väljaanne, mis on jätkuks 2014. aastal Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud samanimelisele artiklite kogumikule, avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke, toob teaduskäibesse senitundmata arhiiviallikaid ning pakub uudseid võimalusi analüüsida selle hiigelheitluse rolli meie ajaloos. Kogumikus on avaldatud kokku 11 artiklit. Mitu artiklit käsitlevad ilmasõja historiograafilisi aspekte. 

Ago Pajur annab oma artiklis põhjaliku ülevaate rahvusväeosade uurimisest ja Kersti Lust heidab historiograafilise pilgu Eesti majandusliku olukorra käsitlemisele senises ajalookirjanduses. Lusti artikliga haakub Maie Pihlamägi uurimus Eesti tööliste töö- ja elutingimustest sõja ajal. Ideeajaloolist lähenemist esindavad kogumikus Margo Roasto ja Timo Aava artiklid, mis analüüsivad vastavalt baltisaksa publitsistika rahvusküsimuse käsitlust ja selle vastukajasid eesti ajakirjanduses ning Mihkel Martna tekstide põhjal sõja ajal Euroopas levinud poliitilisi ideid ja nende omavahelisi seoseid. Lea Teedema jätkab eelmises kogumikus alustatud uurimust sõjaaegse linna toimimisest Tartu näitel võttes seekord vaatluse alla sõjaga päevakorrale kerkinud sotsiaalprobleemid. Teedrajavateks uurimusteks on Toomas Hiio artikkel Tartu ülikooli üliõpilaskonnast, A. Pajuri detailne käsitlus Eesti rahvuslikest väeosadest pärast Saksa okupatsiooni algust 1918. aasta kevadtalvel ning Mart Kuldkepi uurimus eestlastest annektsionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel. Priit Rohtmetsa minimonograafia mõõtu uurimus võtab vaatluse alla kiriklikud olud Esimese maailmasõja ajal. Liisi Esse analüüsib maailmasõja invaliidide toetusi ja ühiskondlikku positsiooni sõdadevahelises Eestis.