Addie LaRue nähtamatu elu

"Ära kunagi palveta jumalate poole, kes vastavad pärast pimeduse saabumist.”

Prantsusmaa, 1714: ühel meeleheitehetkel sõlmib noor naine, kel nimeks Adeline, saatusliku kokkuleppe ohtliku võõraga.
Mõistnud oma faustiliku tehingu piiranguid – elada igavesti, ilma et keegi, kellega ta kokku puutub, teda mäletaks –, otsustab Addie põgeneda väikesest kodukülast, sest kõik, mida ta kunagi kalliks pidas, on temalt röövitud.
Kuid on veel asju, millest unistada, ja elu, mida elada, ning Addie võtab nõuks leida laias ja kutsuvas maailmas põnevust ja rahulolu – isegi kui ta on määratud olema igavesti üksi.
Või mitte päris üksi, sest igal aastal tema sünnipäeval külastab teda kütkestav Luc, et uurida, kas Addie on valmis oma hingest loobuma. Nende süngelt põnev mäng kulgeb läbi ajastute ning Addie on tunnistajaks arvukatele ajaloosündmustele, kui reisib üle ookeanide, lootuses oma elu jälle enese kätesse saada.
Kulub kolmsada aastat, enne kui ta satub juhtumisi ühte varjatud raamatupoodi ja avastab kellegi, kes mäletab tema nime – ja ootamatult muutub kõik taas.

Sarnaselt Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri naisele” ja Kate Atkinsoni romaanile "Elu elu järel” on New York Timesi menuautori V. E. Schwabi "Addie LaRue nähtamatu elu” kindlat žanri trotsiv meistriteos.