Ajaloo õpik 9. klassile. Lähiajalugu II osa

Põhjalikult uuendatud ja ümbertöötatud väljaanne.

Viimase aja sündmused (eelkõige sõda Ukrainas) sunnivad vaatama lähiajaloo sündmustele teravama pilguga, leidma sealt praeguse pingelise rahvusvahelise olukorra juuri ja lähteid.

Õpik hõlmab ajavahemikku esimese maailmasõja lõpust kuni tänapäevani ning koosneb kahest osast. Esimeses osas käsitletakse maailma ja Eesti ajalugu kahe maailmasõja vahel ning teise maailmasõja sündmusi. Teine osa on pühendatud maailma ja Eesti ajaloolisele arengule alates teise maailmasõja lõpust tänapäevani.

Õpik käsitleb rahvusvaheliste suhete, majanduse ja kultuurielu arengut ning muutusi inimeste eluolus viimase rohkem kui saja aasta jooksul. Peaeesmärgiks on olulisemate ajaloosündmuste põhjuste ning ajalooprotsesside omavaheliste seoste mõtestamine.

Lähiajalugu vaadeldakse teemavaldkondade kaupa. Iga teemavaldkonna puhul on toodud tähtsamate riikide näiteid, aga ka paralleele Eesti ajaloost. Lisaks põhipeatükkidele on õpikus ka lisatekstid, mis võimaldavad üksikutesse küsimustesse rohkem süveneda.

Märkimisväärseimaks muutuseks võrreldes samade autorite varasema õpikuga on suurem tähelepanu n-ö inimeste ajaloole. Õpik vaatleb, kuidas on erinevad sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid mõjutanud inimeste igapäeva- ja kultuurielu, aga ka mõttemaailma. Sõdu ja poliitilisi protsesse käsitleb õpik mitte ainult globaalpoliitilisest, vaid ka tavainimese vaatevinklist. Taotlus on mitte lihtsalt õppida ajalugu, vaid õppida ajaloost, arendada ajalooõppe abil kriitilist mõtlemist, õpioskusi, loomingulisust.

Inimesekeskse ajaloo tähtsustamine peab juhtima tähelepanu ka sellele, et lähiajaloo tehnoloogiline areng on põhjalikult muutnud inimese elukeskkonda. Muutunud on töö iseloom, aga ka vaba aja mõiste. Inimese elukvaliteet ei piirdu enam ainult põhivajadustega (sh toit, riided, eluase), vaid siia on lisandunud ka nt kultuuri-, vaba aja veetmise vajadused jne.

Viimaste aastate tehnoloogia areng võimaldab rikastada ka ülesannete valikut. Lisaks traditsioonilistele kordamisküsimustele pakub õpik ülesandeid, mis eeldavad nt tehisintellekti kasutamist (sh ette antud teemal teksti koostamine TI abil ja seejärel selle teksti kriitiline analüüs). Õpikus on ka ülesandeid, mis eeldavad erinevate andmebaaside kasutamist (sh digiteeritud arhiivdokumendid Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis või ajakirjanduslikud materjalid Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR).

Õppekomplekti kuulub ka uuendatud töövihik.

Õpiku 2. osa on retsenseerinud Vladimir Sazonov ja Merike Värs, toimetanud Ursula Vent.