Viimane sõna

Mõjukas ameerika filosoof Thomas Nagel kaitseb siin raamatus ratsionaalsust selle subjektiivse mõtestamise ehk relativismi eest. Kõige sügavamad tõed loogikas, matemaatikas, aga ka loodusteadustes, ajaloos ja eetikas ei ole lihtsalt inimeste isiklikud või kollektiivsed tõekspidamised. Neid ei saa vaidlustada väljastpoolt, näiteks sotsioloogiliselt või bioloogiliselt kui huvide ja kohastumuste saadusi. 

Viimane sõna neis valdkondades jääb valdkonna enese sisse. Loogika ja matemaatika kriitika peab olema loogiline ja matemaatiline, kõlblusväiteid tuleb arvustada kõlbluse kaudu, ajalooväiteid ajaloofaktidega jne. Esimese astme mõtted eetika, teaduse ja ajaloo üle kaaluvad üles mis tahes teise astme käsitlused nende psühholoogilistest põhjustest. Kui mõistus on olemas, peab ta olema üldkehtiv. Mõtlemine tähendab mõistuse järgimist, mitte selle loomist. Küsimus, kuidas inimliik on ratsionaalsuseks ja objektiivsuseks üldse võimeline, tekitab nüüdiskultuuris religioonihirmu. 

Nagel püüab seda hajutada, esitades ilmaliku visiooni kosmose ja inimvaimu "sümpaatiast". Thomas Nagel on sündinud 1937 Belgradis ning elab ja töötab New Yorgis. Varem on eesti keeles ilmunud tema peateos "Vaade eikusagilt"
(EKSA, 2015).