Kolde ümber. Kuidas söök tegi ahvist inimese

Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasutamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.

Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toortoidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.

Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid.

Wrangham alustas oma teadlaseteed Tansaanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga algatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.

Raamatut soovitab lugeda Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandja:

„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vähemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakujunenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.“