Teistsugune. Soolisus primatoloogi pilgu läbi

Maailmakuulus primatoloog Frans de Waal kirjutab oma värskeimas raamatus „Teistsugune“, et vaatamata bioloogilise ja sotsiaalse soo seostele ei toeta bioloogia automaatselt inimühiskonna traditsioonilisi soorolle. Autor tugineb oma raamatus inimeste ja loomade käitumise vaatlustele ja uuringutele, millega on tegelnud aastakümneid. Kuigi inimestel ja teistel primaatidel on teatud käitumuslikud erinevused, ei õigusta bioloogia tema sõnul olemasolevat soolist ebavõrdsust.

Kasutades oma väite illustreerimiseks šimpanse ja bonobosid – kaht inimestele geneetiliselt võrdselt lähedast sugulasliiki –, seab de Waal kahtluse alla laialt levinud uskumused mehelikkusest ja naiselikkusest ning üldtuntud eeldused autoriteedi, juhtimise, koostöö, konkurentsi, lapse ja vanema suhete ning seksuaalkäitumise kohta. Šimpanside puhul domineerivad isased ja vägivald, bonobodel aga emased ja rahumeelsus. Mõlema liigi puhul tuleb aga poliitilist võimu eristada füüsilisest domineerimisest. Võim ei piirdu ainult isastega ja mõlemad sugupooled näitavad üles tõelist juhtimisvõimet.

„Teistsugune“ on värske ja mõtlemapanev lähenemine pikaajalises debatis looduse ja kasvatusvõtete tasakaalu üle ning bioloogilise soo vastavusest sotsiaalsetele soorollidele. De Waal täiendab oma arutluskäiku eraeluliste detailidega: lapsepõlv kuuelapselises Hollandi perekonnas, abielu prantslannaga, kelle nägemus soolisusest on erinev, rääkimata aastakümneid kestnud akadeemilistest sõdadest vananenud teadusteooriate üle, mille avalikust diskursusest välja tõrjumine on osutunud raskeks. Ta arutleb seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise binaarsuse piirangute üle, mille erandeid leidub ka teistel primaatidel.

„Teistsugune“ püüab huumori, selguse ja empaatiaga avardada arutelu inimeste soolise dünaamika üle, rõhutades kaasavat mudelit, mis võtab erinevused omaks, mitte ei tühista neid.

Raamat on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega.

Frans de Waal on Hollandi-USA etoloog ja zooloog, kelle raamatud ja teadusartiklid lähtuvad paralleelidest primaatide ja inimeste käitumise vahel. Ühe maailma tuntuima bioloogi huvi keskmes on ennekõike loomade koostöö, empaatia päritolu ja inimese moraali evolutsioon. Eesti keeles ilmus tema sulest viimati „Mama viimane kallistus“ (2019).