Rjurikud

Vene riigi esimesteks loojateks olid Põhjala viiking Rjurik ja tema järeltulijad, kes valitsesid 736 aastat. Skandinaavia ülik Rjurik kutsuti 862. aastal Novgorodimaale valitsejaks. Aja möödudes laienes Rjuriku ja tema järeltulijate võim Novgorodiga piirnevatele aladele ning lõpuks muutus dünastia kõigi idaslaavi hõimude – severjaanide aladest põhjas kuni poljaanide maadeni lõunas – valitsejaks. Rjurikute soost valitsejad asutasid linnasid ja võimukeskusi. Sajandite jooksul kasvasid dünastia harudest välja Venemaa erinevaid vürstiriike ja vürstkondi valitsenud vürstide suguvõsad. Moskva Rjurikute dünastiline liin ühendas oma võimu alla kogu Venemaa. Moskva muutus Kiievi ja Vladimiri järel uueks keskaegse Venemaa keskuseks. Rjurikute ajal elas Venemaa üle mongolid ja Kuldhordi. Rjurikud ehitasid slaavlastele linnad ja slaavlased said Kuldhordilt riigihaldamise kogemused. Venemaast kujunes nii ida kui lääne, aga ka põhja ja lõuna mõjusfääride põimumise sulam. See kujunes sajandite jooksul ajaloo sulatusahjus tsivilisatsiooniks, mida maailm tunneb Venemaa nime all.