Krahv Pahleni ratsanikega Napoleoni vastu. Vene kindrali Eduard von Löwensterni (1790–1837) mäle

Kahesaja
aasta eest kogu Euroopat haaranud pikkades ja veristes Napoleoni sõdades osales
Venemaa poolel sadu baltisakslastest ohvitsere ja kindraleid Eesti alalt.
Siiski vaid üksikud neist panid hiljem kirja oma mälestused – nende seas iidsest
kohalikust suguvõsast Eduard von Löwenstern (1790–1837), hilisem kindral, kuid
kõneksoleval ajal alles noor husaariohvitser.

Tema
sõjatee algas 1806. aasta oktoobris Vene vägede sissemarsiga Preisimaale,
järgnes teenistus garnisonides Kuramaal ja Poolas, 1810. aastast kindral krahv
Peter von der Pahlen noorema adjutandina. Löwenstern tegi kaasa 1812. aasta Isamaasõja
ning Vene armee välismaa-sõjakäigul 1813–1815 „Pahleni ratsanike“ retke läbi
lahingumöllust haaratud Saksamaa ja Prantsusmaa kuni Pariisini välja.

Eduard
von Löwensterni mälestused annavad elavalt edasi ajastu vaimu, paistes samas silma
haruldase avameelsusega. Lisaks enda panusele tolles mastaapses sõjas jutustab
autor oma õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning intiimsematestki eraelu
seikadest. Noor husaariohvitser nautis seiklusi ja võõraid maid, lööminguid ja duelle,
kaunite daamide seltskonda ja teda nii mõnigi kord laostada ähvardanud õnnemänge,
tulles siiski pea igast olukorrast välja võitjana.