Preisimaa Kristuse rüütlid. Unustatud 13. sajandisõjaline ordu

See hertsog ehitas Visla kaldale linnuse, nimega Dobrzyń, ja varustas neid varadega ja karjamõisaga, nimega Zcedelitz, ja [Preisimaa Kristuse rüütlid] said tuntuks kui „rüütlid Dobrzyńi linnusest“. Ja need rüütlid nõustusid hertsogiga: mis iganes maid nad paganatelt vallutavad jagatakse võrdselt.

Nii kirjeldati 1228. aastal Masoovia ja Kujaavia hertsogi Konradi ja Preisimaa Kristuse rüütlite meister Bruno vahel sõlmitud lepingut 13. sajandi Saksa ordu kroonikas, mis on nn Hermann von Salza aruanne Preisimaa vallutamisest. Ometi loobusid Kristuse rüütlid oma autonoomiast juba mõni aasta hiljem, et liituda Saksa orduga, loobudes raskelt saavutatud privileegidest ja territooriumist. Kas see oli tingitud sellest, et – nagu kirjutaksid Saksa ordu kroonikud – Kristuse rüütlid olid kehvad võitlejad ja viletsad sõjakunstis?

Organisatsioonina, mis ajaloo nõudlikes tuultes ei arenenud, oleks lihtne „Dobrzyni ordut“ eirata. Kuid nende päritolu 13. sajandi Preisimaa metsikusest ja neile kingitud kaks hiiglasuurt maavaldust, mille andja hertsog Konrad oli üks oma aja Poolamaa võimsamaid mehi, räägivad orduvendadest, kellel oli nägemus helgest tulevikust ja jõud see välja võidelda. Et nii ei läinud ja et allikad mainivad seda ordut vaid tosina aasta vältel (1228–1240), näitab maailma asjade kestmatust.

Organisatsioonina, mis ajaloo nõudlikes tuultes ei arenenud, oleks lihtne „Dobrzyni ordut“ eirata. Kuid nende päritolu 13. sajandi Preisimaa metsikusest ja neile kingitud kaks hiiglasuurt maavaldust, mille andja hertsog Konrad oli üks oma aja Poolamaa võimsamaid mehi, räägivad orduvendadest, kellel oli nägemus helgest tulevikust ja jõud see välja võidelda. Et nii ei läinud ja et allikad mainivad seda ordut vaid tosina aasta vältel (1228–1240), näitab maailma asjade kestmatust.