Viru jalaväepataljon. 2. raamat: 4. Eesti Rahvaväe polgu võitlejate mälestused Vabadussõjast

„Viru jalaväepataljon. 2. raamat: 4. Eesti Rahvaväe polgu võitlejate mälestused Vabadussõjast ja saatus 1917–1940” on 2019. aastal ilmunud teose „Viru jalaväepataljon” järg.

Teos „Viru jalaväepataljon, 2. osa [Mälestused] ei ole tavaline ajalooraamat. 632-leheküljelise kogumiku kaante vahel on Vabadussõjas 4. Eesti Rahvaväe polgus võidelnud 26 mehe omakäeliselt kirja pandud mälestused. Kui punaväed 1918. aasta 28. novembri varahommikul Narvas ründasid noort Vabariiki, läks 4. jalaväepolk esimesena lahingusse.

Raamatu koostaja Aimar Kuldvere kirjutab saatesõnas: „Kui esimene osa keskendus enamikus dokumentaal-kronoloogilise jutustusena 4. Eesti Rahvaväe polguga seotud sündmustele ja tegevusele Vabadussõjas, siis teises osas püüan astuda sammu lähemale vastava üksuse koosseisus võidelnud inimestele, kelle nimed ja saatused moodustavad meie riigi vabaduse vundamendi.”

Raamatust leiate nende inimeste nimed ja elulood. Lahingute skeemid ja fotod. Näod ja isegi hääled, kui nad rivisammul üheskoos lahingusse minnes vahvasti laulsid: „Oh, sa poiss, seda sa ei tea, kuidas sinu õnn võib õitseda pea!”

Lakkamatu tulistamise ja kuulide undamise möllus märkame, et igaüks meist karjatab alles sõnu, ikka „… oh… sa… poiss” ja „ega … sa… ei… tea”, igaüks oma kõriga. Kolmekümne kahel häälel.

Tänapäeval murtakse pead, kuidas arendada noortes kaitsetahet? - - Need sõjameeste meenutused ühteköidetuna on justkui tahtekasvatuse õpik. Nad olid tavalised noored inimesed, kes tookord, 108 aastat tagasi, pidid suruma lahingkiivrid oma koolimütsidele. Kelles õige pea hakkas tekkima õige sõjamehe meeleolu. Jah, Vabadussõjas oli „alati külm, oli pori ja veri”, nälg kiusas, „supikatelt vahel ei tulnud“, päev-päeva järel varitses kõikjal surm. Aga noorus kaitses. Väge andis teadmine, et „minust sõltub meie väikse maa ja rahva kaitsmine”.

Köite lõpuosas on Vabadussõjas 4. Eesti Rahvaväe polgu koosseisus võidelnute koondnimekirjad (üle 4600 nime) alates reakoosseisust kuni ohvitserkonnani. See nimekiri on nii neile, kes tunnevad huvi Eesti sõjaajaloo vastu, kui ka neile, kelle perekonnalugu võib siinsetega ristuda.

Eesti Rahvaväe polgu järeltulijaks täna on Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon.

Raamnatus on 200 ajaloolist fotot, 542 viidet.