
Ulmekirjanduse uue laine literatuursel harjal supernoovana kirjandusse tulnud Roger Zelazny (1937–1995) «Surnute saar» (Isle of the Dead; 1969) on üks ta esimestest romaanidest, milles on selgelt näha noore vihase mehe loomingu ehedamaid tahke, teos on pärit perioodist, kui Zelazny võitis ühe ulmeauhinna teise järel (16 auhinda, nende seas 6 Hugot ja 3 Nebulat) ning kirjutas oma parimad romaanid nagu «Valguse isand» ja «Amberi üheksa printsi».
Mütoloogiast ja religiooniajaloost ainet ammutav teos käsitleb jumalikkuse ja
surematuse teemat. Zelazny küsib, et kui peaaegu surematuks ja kõikvõimsaks
saada, milleks siis ikka veel elada? Kas selleks, et oma annet heategudeks
kasutada? Oma jumalike võimetega tõesti pärisjumalaks hakata? Kirjanik
mõtiskleb jumalaks väljavalituks osutumise üle.
Teos pälvis Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni Nebula preemia nominatsiooni
ning võitis 1972. aastal prantsuse ulme aastaauhinna Prix Apollo parima
tõlkeromaani kategoorias. Raamatu pealkiri ja kaanekujundus tõukuvad
šveitsi-saksa kunstniku Arnold Böcklini (1827–1901) kuulsast maalisarjast
«Surnute saar» (Die Toteninsel).
Book size
How much time it will take to read this book
Copyright © 2025 www.rahvaraamat.ee. All rights reserved.
Rahva Raamat AS, 10421903, Telliskivi 60/2 (I-building), Tallinn, 15073, Estonia