JÕGI VOOLAB

Mõnda aega pärast ülikooli lõpetamist kolib
Esta pealinnast alevisse. Ta müüb maha oma vanematekodu, sest sel pole ilma
vanemateta enam mõtet ja üksinda ta seal elada ei taha: liiga palju mälestusi,
mida aeg pole veel kustutada või kaunistada suutnud. Kohanemine uues paigas
võtab aega, kuid eneselegi ootamatult sõbruneb ta Hullaga, 97-aastase keerulise
elusaatusega naabrinaisega.
Marje Ernitsa uue raamatu teemaks on pärinemine ja
suhted eri põlvkondade vahel. Vanad ja noored ei erinekski nii väga, kui neid
ei lahutaks üksteisest aeg, mis muudab nende füüsilist olekut. Olemuselt oleme
kõik oma ajas nii otsijad kui ka leidjad, kuid selles ei pruugi tekkida
järjepidevust. Katkemise põhjused võivad olla väga isiklikud, aga ka
globaalsed, ent nõnda kui jõgi aina edasi voolab, kulgeb ka inimese elu ja alati
leidub keegi, kes peab silmas tulevikku, aga oskab hinnata minevikku.