Arutu armastus

Kahe maailmasõja vahelises moderniseeruvas Jaapanis kohtuvad läänestumist toetav pintsaklipslane Jōji ja eksootilise, peaaegu lääneliku välimusega teismeline ettekandja Naomi. Jōji võtab nõuks teha Naomist imetlusväärne ja läänelikult modernne naine. Tüdruk läheb ideega kaasa ja nii saab alguse nende kummaline kooselu. Mees hellitab ja kasvatab Naomit justkui puurilindu. Moodsale ajale kohaselt õpib tütarlaps inglise keelt, muusikat ja tantsu, kuid tema õpihimu kaob kiiresti ning mehel tuleb tõdeda, et tema kallis aare polegi nii intelligentne, kui ta oli arvanud. Pettumus annab aga teed teistsugusele rõõmule: nooreks naiseks sirgudes muutub Naomi füüsiliselt üha võluvamaks ning Jōji märkab ja naudib seda. Ent oma võlu tajub ka Naomi ise – see teadmine muudab ta tujukaks, isepäiseks ja iharaks nooreks naiseks, kes ei jäta kunagi kasutamata võimalust meest petta ja alandada. Kui Jōji lõpuks taipab, millise kurja linnukese ta kinni on püüdnud, on juba liiga hilja kirgede sasipuntrast vabaneda ning ta allub tingimusteta kõigile kunagi vaikse ja armastusväärsena tundunud tüdruku nõudmistele ja kapriisidele. Haiglasliku kinnisideega kirest on saanud koomiliselt abitu masohhism.

Jaapani kirjaniku Tanizaki Jun'ichirō (1886–1965) skandaalne romaan „Arutu armastus“ (Chijin no ai, 1924–25) uurib lääne ja ida kultuuride kokkupõrget, tehes seda läbi erootika ja sotsiaalse nihestatuse prisma.