1984

Winston Smith töötab Okeaania Tõeministeeriumis, kus tema ülesanne on ajalugu ümber kirjutada. Ta on pisike mutter Partei masinavärgis, mida juhib kõikvõimas Suur Vend. Totalitaarses ühiskonnas, kus valitseb propaganda, järelvalve ja tsensuur, leiab Winston kolleeg Julia seltskonnast tuge – armastuse, mõningase vabaduse ja lootuse paremaks tulevikuks. Kuid nad ei tea, et Suur Vend jälgib kõike ja kõiki!

George Orwelli (1903–1950) hoiatav düstoopiaromaan „1984“ ilmus esmakordselt 1949. aastal. Futuristlik maailm, kus pole pääsu iga liigutust jäädvustavatest ekraanidest, on meile aina usutavamaks saanud ja teose mõju on ajaga üha kasvanud.

Romaan oli kunagises Nõukogude Liidus keelu all.

Sari „Keelatud klassika“ hõlmab kirjanduslikke tippteoseid, mis on olnud ühel või teisel ajal eri riikides keelatud. Neid raamatuid on peetud ja peetakse paiguti siiani poliitilistel või moraalsetel põhjustel avaldamise jaoks sobimatuks. Sari kutsub üles mõtisklema sõnavabaduse teemal ja tähistab meie õigust lugeda.

„Keelatud klassika“ esimesed teosed:

George Orwell „1984“

D. H. Lawrence „Lady Chatterley armuke“

Jevgeni Zamjatin „Meie“

"Orwell on otseselt süüdi mu telekaparanoias. Kes meist ikka teab, mismoodi need ekraanid ehitet on, eks ole. Arvutitel on kaamerasilm ilusti näha, selle peitmiseks müüakse vastavaid kleepse, isegi ühel me maa presidendil olid kleepsud kõikide kompuutrite küljes, ehk küll presidendiarvutid võiksivad ju nood kõikse turvalisemad olla. Ikkagi – keegi ei tea, kus, kas ja kuidas salasilm sulgumata jätab." Karl-Martin Sinijärv