Aega on. Või ei ole?

Kes meist ei ole kogenud, et päevaplaani on kirja saanud rohkem tegevusi ja kokkusaamisi kui ööpäevas tunde. „Ma olen ajaga kimpus“, „Mul on nii kiire“, „Mul on selline tempo peal, et...“ – eks kõla tuttavalt? Oleme ju võimekad ja tegusad. Küllap loodame ka ime peale, et ehk on Aeg meie vastu armuline ja laseb ära teha kõik vajaliku.

Mõnel inimesel tundub ööpäevas olevat rohkem tunde, mõnel vähem. Eriti vähe näib tunde olevat väikeste lastega peres. Kallid lapsevanemad, pole mõtet süüdistada ennast käpardlikkuses või suutmatuses oma aega planeerida. Te ei juhi oma elu ise, vaid seda teeb tempo. Või hoopis Tempo, nagu selgub selles raamatus. Süüdlane on avastatud!

Raamatu minategelane, väike poiss, jutustab, kuidas nende pere Tempoga toime tuli – või ei tulnud? – ja mis sai siis, kui kõik kodu kellad hakkasid ühtäkki imelikku häält tegema.