Minu Ahvenamaa. Epiloog 2026

Ahvenamaa on unikaalne oma peaaegu seitsme tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, lõputu avarus ja kohalike julgustav ütlus „kõik saab korda!“ on meeltes alati.

Olen Kökaril muu hulgas turiste majutanud, müüjaametit pidanud ja giidina paljajalu mütanud. Saarerahva, puutumatu looduse ja mere keskel elades olen leidnud ajatuid pärleid, mida kannan südames kõikjal.

Aga just siis, kui tahan oma sõitmistele punkti panna, algavad minu jaoks uued peatükid saareriigi pealinnas Mariehamnis.

Ning kui mind tabab suur isiklik kriis ja tagatipuks ka maailm pandeemia tõttu lukku läheb, otsustan paikseks jääda Mandri-Ahvenamaa põhjaosas. Vajan just seda rahu, mida saare-elu pakub. Õpin ära maatööd, kalapüügi ja puudega kütmise, võtan vastu sõjapagulasi, õpetan nii rootsi kui eesti keelt. Jätkan ka giiditööga, tutvustades saarekülalistele seda rahu, mille ise siit leidnud olen.