E-raamat: MINU 1986. TIIGRIAASTA HULLUMAJAS

Kuidas võrrelda ühiskondlikku situatsiooni ja üldist meeleolu Seevaldi territooriumil ja väljaspool seda ehk TVPHs ja ENSVs aastal 1986?

Kahtlemata oli sees parem. Väljaspool valitses teadmatus tuleviku ees. Vähe sellest, et keegi ei teadnud, millega perestroika lõpeb ja kõige tõenäolisemaks peeti varianti, et küll mõni kõva käsi selle korralageduse ja demokraatia võrsed varsti lämmatab. Ka tuumasõja oht polnud kusagile kadunud. Süvenes kaubapuudus, keskkonna saastamine, migratsioon. Hullumajas oli turvaline, suhtlemine vaheldusrikkam ja jututeemad optimistlikumad, saastamine nullilähedane, osakaal migrantide Eestisse pumpamisel null.

ENSV ja TVPH. Mõlemad formaalselt neljatähelised lühendid, aga kui vastandlikud sisult!

ENSV ei olnud Eesti (võim oli täielikult Moskva käes), nõukogude (võim ei kuulunud nõukogudele, vaid komparteile), sotsialistlik (hoopis käsumajanduslik) ega vabariik (polnud mingit vabadust, riigist rääkimata). TVPH aga asus tõesti Tallinnas, oli vabariikliku alluvusega, tegeles just ja ainult psühhoneuroloogiliste probleemidega ning ka haiglana funktsioneerimine ei tekitanud ka kõige opositsioonilisemates patsientides märkimisväärseid vastuväiteid.

Inimesed jäid nii sees- kui väljaspool planku oma olemuselt ikka üheks ja samaks, igaüks säilitas individuaalse omapära. Osakondi oli TVPHs palju. Iga päev ühed tulid ja teised läksid, integratsioon ümbritsevaga toimis lakkamatult. Tulijad jätsid maha oma hirmud ja tüütud olmemured, minejad viisid kaasa reipa ja optimistliku meeleolu ning sisendasid seda ka ühiskonnas.

Laulva revolutsioonini jäi veel vaid kaks aastat.