Muinsuskaitse aastaraamat 2022

Kord aastas ilmuva muinsuskaitse aastaraamatu lehekülgedelt leiab tänavu nii uuele elule äratatud arhitektuuripärleid kui ka põnevaid kunsti- ja arheoloogialeide. Lisaks on trükisesse jõudnud möödunud aastal rohkelt kõneainet pakkunud teemadest tõukunud artiklid - diskussioon Tartu toomkiriku varemete kasutamisest ning ülevaade Eesti ideoloogiliste monumentide ajaloost.

Arhitektuuri rubriigi avalugu ja trükise kaas on tänavu pühendatud Niguliste muuseumi arendustöödele. Arhitektuuri peatükist leiab aga ka Margit Aule artikli muinasjutuliselt õnneliku lõpuga Poska 41 restaureerimisest Tallinnas, Andres Uusi ja Piret Uusi artikli kahest hukule määratud maja uueks saamisest Viljandis ning Artur Ümara ja Leele Välja loo Rotermanni kvartalist kui tööstuspiirkonna ümbermõtestamise katseklassist.

Arheoloogia rubriigist leiab Mihkel Tammeti, Ragnar Nurki ja Priit Lätti artikli Lootsi tänava keskaegsest laevavrakist, aga ka Nele Kangerti, Liivi Varuli ja Anu Lillaku loo sellest, mida teha tundmatu päritoluga luustiku leidmisel - kas kutsuda politsei või muinsuskaitse.

Kunsti rubriigist saab muuhulgas lugeda Muinsuskaitseameti aastaauhindadel hästi restaureeritud kunstipärandi auhinna pälvinud Kaarel Kurismaa “Tallinna trammi-objekti” restaureerimisest Lilian Hiobi sulest. Muinsuskaitseameti elutööpreemia pälvinud Juhan Maistega tegi aastaraamatusse intervjuu trükise toimetaja Leele Välja.

Aktuaalseid teemasid jagub tänavuses aastaraamatus kõikidesse rubriikidesse: monumentide diskussiooni tuules kirjutab Oliver Orro tänavuses aastaraamatus Eesti ideoloogilistest monumentidest ja nendega seotud ikonoklastilistest praktikatest 19.-20. sajandil, kultuuripärandist ja energiatõhususest arutleb Anni Martin.

Lisaks saab trükisest veel lugeda militaarajaloopärandist, Eesti professionaalse muinsuskaitse alguses 100 aastat tagasi, Toomgildi barokist, Imastu mõisa laemaalingutest, Lihula tervisekeskusest, Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoonest ja mitmetest teistest objektidest ja teemadest.