PÄHKLEID OMA AIAST. SOOME PÄHKLIKASVATUSE TEEJUHT

Joel Rosenberg on metsamees, loodusgiid ja keskkonnakunstnik. Tema kujundatud toidumetsas kasvab sadakond sarapuud ja hulk noori pähklipuid. Ta kasvatab ise oma toidu ja soovib parema maailma nimel edendada elurikkust.

Joel Rosenberg huvitub liikidest, mis sobivad kliima soojenedes ja kasvuaja pikenedes Soome järjest paremini. Sarapuid hakkas ta kasvatama 2007. aastal, sest pähklid on tervislikud ja suure toiteväärtusega. Tema raamat „Pähkleid oma aiast“ rajaneb usul ja lootusel, et Lõuna-Soome kliima muutub sajandi keskpaigaks samasuguseks, nagu oli Lõuna-Rootsi kliima eelmise sajandi lõpul.

Joel Rosenberg tutvustab sarapuuliike ja nende suureviljalisi ja saagikaid sorte, mille hulgas on ka Alli Süvalepa aretatud ’Alli’. Ta soovitab, kust sorte hankida, jagab oma pähklikasvatuskogemusi ja muljeid külaskäikudelt Soome, Läti ja Leedu pähklikasvatajate juurde.

Lootusrikkalt kirjeldab ta ka pähklipuu perekonna liikide kreeka, halli, musta, mandžuuria ja jaapani pähklipuu kasvusoove.

Autor loodab, et esimene Soome oludele vastav pähklikasvatuse teejuht innustab meiegi pähklihuvilisi: Eestis praegu pähkliuuringutega tõsiselt ei tegelda, kuid tänavusel kuumal suvel viljusid ju meilgi paljudes aedades kreeka pähklipuud.

USA kolmas president Thomas Jefferson on öelnud, et inimene ei saa teha oma maale suuremat teenet kui see, et ta lisab sellel maal kasvavate kasulike taimede hulka mõne uue liigi või sordi.

Keskajal ei kasvatatud Soomes veel näiteks aedõunapuidki. Naabrite õunakasvatuse grand old man Anssi Krannila kirjutab aedõunapuu saabumisest Soome nii: „Vaevalt oskas see Turu kaupmees, kes legendi järgi enam kui 500 aasta eest esimesed õunapuuistikud Soome tõi ja enda aeda kasvama pani, ette näha oma teo tagajärgi. Suurem osa taimi hukkus pakases, aga ellujäänud andsid metsõunapuu kibedate viljadega võrreldes magusat saaki.“