Koitjärve kadunud koidikud

Kuusalu valla kirjamehe ANTS AAMANI (1948) raamat „Koitjärve kadunud koidikud” annab teile võimaluse rännata ringi A. H. Tammsaare kirjanduspärandi mekas – kunagise Koitjärve küla asupaigas, mida Eesti-ajal kutsuti Põhja-Eesti Šveitsiks. Kirjanik elas siin venna Jüri Hanseni Oru talus aastatel 1911–1919, käies vaid korraks ära Kaukaasias tervist parandamas. Koitjärvel kutsutigi Tammsaaret omade seas Oru Antoniks. Nende paikade maaliline loodus ja inimesed peegelduvad romaanis „Kõrboja peremees” ning ka „Tõe ja õiguse” esimeses osas.

Selles Koitjärve-raamatus on haaravaid lehekülgi Tammsaare kunagisest elust maagilise kohavaimuga Koitjärvel. Võite lugedes leida end kujutluses Koitjärve maastikel ja viibida „Paukjärve kolmekordse kaja lummuses, milles käod end oimetuks kukuvad.”

Koitjärve küla on olnud ka meie raamatu autori lapsepõlvemaa. Ta meenutused mõjuvad värskendavalt Eesti paljus nii unustatud kultuuriloos. Loeme Kuusalu omaaegsest legendaarsest kirikuõpetajast Eduard Salumäest. On meenutusi möödunud aegade vestlustest helilooja Veljo Tormisega.

Õnnelikud ajad Eestis lõppesid, kui neljakümnendatel saabusid idanaabritest okupandid. Nõukogude võimu jõhkrustest kirjutab Ants Aaman raamatus ilmuvas näidendis „Ta ei tahtnud tappa”. Kõige rohkem on autoril aga südamel Koitjärve kurb saatus. 1952. aastal lammutati seal 23 küla ja Tammsaare vaimupärandi mekasse rajati nõukogude sõjaväe polügoon.

Raamat ilmub A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” esimese osa ilmumise 100. aastapäevaks 30. oktoobril 2026.