Tuna 1/2026

Esseerubriigis kõrvutab Marko Raat ajaloolaste ja dokfilmitegijate tegevusvälju, leides neis märkimisväärse ühisosa.

Käsitluste osas otsib Marten Seppel vastust küsimusele, miks kaotas 1816. aasta talurahvaseadus Eestimaal vallakohtud.

Eero Medijainen näitab, kui konarlik oli Eesti ja Poola teekond vastastikuse tunnustamiseni.

Dokumendirubriigis toob Mati Kröönström lugejate ette ülekuulamisprotokolli, mis annab ülevaate ühe eesti koolipoisi tegevusest luurajana Esimeses maailmasõjas.

Helen Rohtmets-Aasa võtab vaatluse alla Vene valgeemigrandi Oleg Vassilkovski tegevuse sõdadevahelises Eestis, mis andis siinsetele võimuesindajatele põhjust tema kodakondsustaotlus tagasi lükata.

Peeter Kaasik vaagib Tartu maakonna täitevkomitee esimehe Priidu Tänava kahtlase surma asjaolusid 1941. aastal.

Fotonurgas näeb filmiarhiivi varasalvedest pärit pilte tsirkusest.

Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud esseerubriigis kummutab Mart Laar müüdi, justkui oleks Eesti iseseisvus taastatud veretult.

Arvustuste rubriigis tutvustab Ivar Leimus Üllar Peterson ja Helen Geršmani raamatut „Jalutuskäik maailma äärealadele. Eesti ja selle naabrid al-Idrīsī „Rogeri raamatus““, Toomas Hiio Priit Rohtmetsa uurimust „Trellide taha peidetud Eesti: vanglasüsteemi ajalugu 1918–2018“ ning Erki Tammiksaar Lorenz Hemickeri teost „Mein Großvater der Täter“.

Tunale antud intervjuus kõneleb oma töödest ja tegemistest ajaloolane Aigi Rahi-Tamm.

Varia rubriigis toob Aivar Kriiska lugejate ette UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Bali riisipõllud ja veetemplid. Ken Ird selgitab aga, millist lugu räägib vaatajaile Eesti ajaloomuuseumi kunstikogus leiduv graafiline leht „Tartu üliõpilaselu stseene”.