Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp

Eestis elava saksa teadlase raamat näitab
Eesti Vabadussõda meile harjumatu nurga alt: laial rahvusvahelisel foonil ja
eelkõige Vene kodusõja osana võitlustes selle tähtsaimal, Petrogradi rindel.
Just siin, mitte Siberis ega Ukrainas, otsustati „ühtse ja jagamatu Venemaa“
saatus. Eestlaste ja Vene valgete sõjalise koostöö põhialuseks olnud
bolševismivastasus pääses domineerima vaid ajutiselt ja pinnapealselt. Toimuvat
määras üha selgemini tüli vana impeeriumi püsimajäämise küsimuses ühelt poolt
eestlaste ning teisalt valgete ja punaste venelaste vahel. Võita oleksid valged
saanud ainult sellest eesmärgist loobumise hinnaga, milleks siinsed Vene
poliitikud tõesti ka tegid ebaõnnestunud katse. Võitjaks osutus aga veel 1918
kõige ebatõenäolisemana näinud kombinatsioon: iseseisev Eesti ja Vene punased.
Harjumatuna võib näida ka see, et autor tõestab: mitte mingisugust lääneliitlaste
ühist Venemaa-poliitikat või ka ainult brittide selget Baltimaade-poliitikat
polnud olemas. Teos põhineb autori poolt veerand sajandit tagasi kaitstud
doktoritööl, mis täitis ilmudes teatud lünga lääne ajalooteaduses ega ole oma
aktuaalsust kaotanud.