Eesti kohanimeraamat

Kohanimeraamat on kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast. Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm. Sõnaraamatus on 6211 artiklit, sh kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamad piirkondade ja looduskohtade nimed.

Mitmele artiklile on lisatud viipenimed ja kohapärimus, raamatu lõpus on kaardilisa.

Välja andnud Eesti Keele Sihtasutus, Võru Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum.

Keiti Vilms soovitab: “Kohatu oleks kohanimeraamatuga mitte kohtuda. Kust muidu me teaksime, et on olemas paigad nagu Valgu, Tüki, Ringuta, Harju, Sirgu, Õitse, Nuia, Tundu, Pühi, Aima, Taba, Raba, Määra, Rõhu, Haava, Virgu, Vääna, Lao, Lapi, Sitsi, Lange, Palu, Kinnita, Kükita, Uha, Loobu, Määri, Triigi, Kaeva, Pusi jpt.”