Kuulates vaikijaid

Jeanie Mastersonil on eriline anne: ta kuuleb, mida hiljuti surnud inimestel öelda on, ja suudab nende viimaseid soove ja ülestunnistusi edasi anda. Isalt päritud anne on andnud surnumatjate perekonna liikmetele võimaluse väikeses Iiri linnakeses edukalt läbi lüüa. Samas on ta surnute mõningaid viimaseid sõnumeid pisut tsenseeritud kujul edastades alati teatavat ebamugavust tundnud. Ühtlasi ei tea ta enam, kas ta langetas seitseteist aastat tagasi õige otsuse: kooli lõpetades seisis ta valiku ees, kas jätkata pereäris või alustada koos oma võluva teismeea kallimaga uut ja hoopis teistsugust elu Londonis. Kui Jeanie vanemad annavad ootamatult teada plaanist pensionile minna, pööratakse naise maailm pea peale.

Anne Griffin kujutab selles kütkestavas loos noort naist, kes peab valima kohusetunde, mugavusabielu ja talle ühtaegu armsa ja vihkamisväärse kutsumuse ning vabaduse leidmise viimase võimaluse vahel. See on südantlõhestavalt valus pilguheit sellele, millest me oma südant järgida otsustades loobuma peame – ja mida me seejuures võidame.

Iiri kirjanik Anne Griffin (1969) saavutas üleilmse tuntuse debüütromaaniga „Kui kõik on öeldud“ (2019, e k 2020), mis võitis ajalehe Sunday Independent Aasta Uustulnuka auhinna ning oli nomineeritud Christopher Blandi ja Dublini kirjandusauhinnale. Tema töid on tõlgitud kahekümne kolme keelde.