Harold ja Maude

Üheksateistaastase Harold Chaseni kinnisideeks on surm. Ta lavastab enesetappe, et oma ennast täis ema šokeerida, sõidab surnuautoga ja osaleb võhivõõrastel matustel. Seitsmekümne üheksa aastane Maude Chardin aga hoopis jumaldab elu. Ta vabastab linna kõnniteeäärsetelt puid ja istutab neid ümber metsa, joonistab kirikus skulptuuride nägudele naeratusi, ning „laenab“ autosid, et nende omanikele meelde tuletada, et elu on üürike – täna siin, homme läinud! Nende kahe juhuslikust kohtumisest kujuneb iseäralik ja peadpööritav armulugu ning Harold õpib, et elu on elamist väärt ja kuidas bandžot mängida.

„Harold ja Maude“ oli Colin Higginsi magistritöö California ülikoolis UCLA filmiosakonnas, enne kui režissöör Hal Ashby sellest 1971. aastal filmi tegi. Pentsik tume must komöödia muutus kultuslikuks ja 1997. aastal valiti see USA Kongressi Raamatukogu riiklikku filminimistusse. Higginsi romaan ilmus koos algse filmiga, kuid on olnud läbimüüdud rohkem kui kolmkümmend aastat. Fännide jaoks, kes on filmi kümneid kordi näinud, on see raamat väärt kaaslane, kuna heidab valgust uutele detailidele, mida tähele panna, ja vastab hulgale filmis vastuseta jäänud küsimustele.

Colin Higgins oli stsenarist, režissöör ja produtsent, kelle loodud on filmid „Harold and Maude“, „Silver Streak“, „Foul Play“, „9 to 5“ ja „The Best Little Whorehouse in Texas“. Ta suri 1988. aastal 47 aasta vanuselt.