Ega sa Luis Velezt pole näinud?

Kui naine ei suutnud enam maailmas ilu leida, aitas poiss naisel seda näha.

New York Timesi menuautor Catherine Ryan Hyde on kirjutanud liigutava romaani kahest võõrast, kes leiavad, et heategu on võimas vastumürk hirmule.

Raymond Jaffe tunneb, et ta ei sobitu kuhugi. Ei ema uue perega. Ei nädalalõpukülalisena isa ja tolle naisega. Ei kooliga, kus ta on tõrjutu. Pärast poisi parima sõbra ärakolimist on Raymondil vaid kaks tõelist sidet: metsiku kassiga, kelle ta on ära taltsutanud, ja pimeda üheksakümne kahe aastase naisega, kes elab temaga ühes majas ja kellega ta tuttavaks sai, kui too esitas uudishimuliku küsimuse: „Ega sa Luis Velezt pole näinud?”

Saksa juut Mildred Gutermann, kes pääses napilt holokaustist, on olnud üksi, sest tema abistaja kadus äkki. Naine pöördub abi saamiseks Raymondi poole ning kui too üritab Luisi üles leida, saab nende kahe vahel alguse tõeline ja ootamatu sõprus.

Luisi kaotuse käes vaevlev Mildred isoleerib end, kantuna kitsarinnalisusest ja hirmust, oma naabruskonnast. Otsustanud mitte lasta naisel alla anda, aitab Raymond tal näha, et iga maailmas toime pandud kohutav tegu on omakasupüüdmatu heateo peegelpilt, ja Mildred aitab Raymondil aru saada, et on lootust, kui sul on keegi, kellest kinni hoida.