TÕDE JA ÕIGUS I–II

A. H. Tammsaare suurteos „Tõde ja õigus“ ilmub Eestis esimest korda kahe raamatuna: esimeses köites on pentaloogia I–II osa, teises köites III–V osa. Piduliku kujundusega teos on välja antud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 

Tammsaare kirjutas romaani kohta oma märkmikku: „Eestlast otsimas.“ 

„Tammsaare otsis eestlast, aga tema eesmärgiks oli kirjutada midagi palju enamat kui lihtsalt eluolupilte XIX sajandi lõpupoole talupoegade elust. Talle oli oluline eritleda Euroopa kultuuri vaimses raamistikus seda, mis oleks ühtaegu nii eestlaslik kui ka üldinimlik. „Tõde ja õigus“ on ennekõike filosoofiline teos. Vargamäe Andrese võitlus maa ja jumalaga, romaanitegelaste eksistentsiaalsed ängid ja otsingud tõstsid eestlased, alles hiljuti ajalooareenile astunud rahva, teiste kultuurrahvastega otsekui võrdväärsele positsioonile. Ka tavaline eesti talupoeg oli ühtäkki elu mõtte otsija, oma õiguse nõudja, oma põhimõtete kehtestaja. Tema ellu sekkuvad ootamatused, irratsionaalsed jõud, mis omakorda toovad romaani kosmilist meeleolu ja suurejoonelisust,“ kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino raamatu eessõnas. 

Selles romaanis on Maarja Vaino sõnul kokku võetud elu ja inimesed nii madalates kui ka kõrgetes registrites ning tähelepanelik lugeja võib avastada lõputul hulgal elulisi ja filosoofilisi nüansse, mis muudavad Tammsaare tekstiga kokkupuutumise alati vaimseks elamuseks. 

Kas Tammsaare tabas ära ka eestluse tuuma, tuleb lugejal endal otsustada.