Quo vadis

1893. aasta suvel kirjutas Henryk Sienkiewicz oma sõbrale: „Ma unistan suurejoonelisest kristlikust eeposest, kus tegelasteks oleksid teiste hulgas püha Peetrus ja püha Paulus, samuti Nero; kus kujutaksin kristlaste esimesi tagakiusamisi ja mis oleks nii üldinimlik, et see tuleks tõlkida poola keelest maailma kõigisse keeltesse.“ Romaan ilmus järjejutuna 1895–1896 ning 1896 ka raamatuna. Ning tõepoolest, see tõlgiti lühikese ajaga – nelja-viie aastaga – enam kui viiekümnesse keelde (nt ka araabia ja jaapani keelde).

„Quo vadis“ on ajalooline romaaan, aga samas ka armastus- ja seiklusromaan, epistolaarne romaan, religioosne romaan, mõned kaasaegsed uurijad (nt Luigi Marinelli) on nimetanud Sienkiewiczi teost ka postmodernistlikuks romaaniks. Tohutu menu kleepis külge veel ühe sildi – bestseller.

Käesolev on „Quo vadise“ esimene täielik tõlge eesti keelde, eelnevalt ilmunud tõlgetest on välja jäetud umbes pool mahuka suurteose teksti.

Indrek Hargla soovitab: „Poola klassiku klassikateos, kristlik suurromaan, esimest korda täies mahus ja korralikult tõlgituna eesti keeles. See on fiktsioon sündmustest, mis muutsid maailma ja väga lootusrikas romaan.“